EMMK logo Eesti Motomatkajate Klubi - Estonian Touring MC Mootorratta pilt
  alumine logo osa
Klubi KlubiUudised UudisedMotomatkamine MotomatkamineKontakt Kontakt
motosygis (4).JPG
Motomatkamine
Esileht Esileht
Uudised Uudised
Klubi Klubi
Motomatkamine Motomatkamine
- - - - - - -
MotoSurvival MotoSurvival
MotoSügis MotoSügis
Talvekas Talvekas
Esileht arrow Motomatkamine arrow Matkajutud arrow Talviralli 2011, Vihtijärvi Soome
Talviralli 2011, Vihtijärvi Soome

Juba ammu on mulle peale käidud et ma pean ikka ühel talverallil ära käima. Nii siis saigi möödunud kevadel ostetud kasutatud endurokas, nimelt siis Yamaha XT600Z. Detsembri keskel hakkasin talvist varustust kokku ostma.

Kõige pealt tellisin rehvid, aga selliseid, nagu mina tahtsin polnud saada, seega pidin leppima Metzleri Unicmoto rehvidega, mis osutusid päris asjalikuks. Järgmisena oli vaja naaste. Naastudega oli kitsas käes, kuskilt polnud saada. Lõpuks õnnestus saada 2-3 mm naaste 300 tk. Motodepoost, mis olid kuskil riiulil vedelenud. Järgmisena vahetasin süüteküünla kuumema vastu, nimelt nr.6.

Nii, kui hooldus tehtud, küünal ja rehvid paigas siis sai esimesed prooviringid tehtud kodu ümbruses. Peaks nentima et oli päris hirmus, esimesest käigust kaugemale ei julenud minna. Mida rohkem sõitsin, seda rohkem hakkas tunnetust ja julgust tulema. Pärast kui olin kodu tänavatest kaugemale saanud, selgus, et kodu ümbruses on kõige jubedamad teed. Aga seda peab nentima, et auto rööpaid ma ikka veel pelgan.

Saabus kätte reisieelne päev. Nagu tavaliselt, on just siis vaja ettevõtta igasugu projekte, mis alati lõppevad poldi puruks keeramise ja lisa jamade tekkimisega. Nii siis saigi tol päeval keeratud käiguvahetushoova polt pooleks, õhtul taas sai käidud Raido juures bensiinikraani kohendamas. Loomulikult kui Radio juurde hakkasin sõitma, siis selgus, et suunalüliti ei toimi ja süütelukk on kinni jäätunud. Viimaste vigade vastu toimib väga hästi lukusulataja, aga hiljem kuulsin et kõige parem on püssiõli, mis on isegi -70 juures vedel ja ei lase niiskust ligi.

Laevale sõites peab varuma piisavalt aega kuna kunagi ei tea, mis võib ette tulla. Meil oli selline juhus, et linnas oli juhtunud avarii, mille tulemusena oli tekkinud suur ummik ja lisaks sellele kodust startides oli taas süütelukk jäätunud, aga hoolimata sellest jõudsime õigeks ajaks laevale.

Soome jõudes oligi esimene siht Järvenpääle, kus me liitusime kolme Dnepri külgkorviga. Sinna jõudmiseks kasutasime suurt maanteed, mis osutus puhtaks ja kuivaks ning saime sõita rahulikult 80'nega ilma et oleks kellegile jalgu jäänud. Kes tahtis, sõitis mööda.

Järvenpääle jõudes olid sõrmed ja varbad jõudnud külmetama hakata. Avastasin, et parem käsi hakkas enne külmetama kui vasak, mis on tingitud sellest, et parem käsi pigistab gaasi rutskat ja seega veri ei pääse vabalt ringlema. Edasi sõitsingi nii, et gaasi hoidsin peal nimetissõrme ja pöidlaga. Sellest kogemusest valgenes mulle, et miks on hea pihugaasiplaat. Aga nüüd edasi.

Dnepri pundiga liitumises oli mul see tagamõte, et nemad kindlasti oskavad kohale sõita. Aga näed, ei midagi, nad suutsid ikka paar korda ära eksida, mis ei ole tea, mis tragöödia.

Tee ääres olevad talveralli juhised olid varakult ja viimane osa teest sujus muretult. Väravas registreerisime ennast ära ja saime täitsa oma telgi, kuna meid oli piisavalt palju, 9 inimest. Oleks seda varem teadnud, oleks ette helistanud ja lasknud juba varem telgi püsti panna ja ahju tule. Seega esimese asjana tegelesime telgipüstitamise ja sisustamisega. Ahju puud tulid natukene hiljem, kuna korraldajad ei olnud osanud ette aimata, kui palju puid kulub ja esimene sats oli juba laiali jaotatud. Nii kui toimetamised toimetatud siis sai platsile ring peale tehtud.

Telkla oli paigutatud klubihoone ümber. Viimases sai osta süüa kui ka joogi poolist ning kui piisavalt joodud, siis sai karaoket laulda. Õhtupoolik möödus rahulikult, sai mõni võileib vormitud ja mõned õlled joodud. Loomulikult ei saanud mööda tervituslonksudest ja sai nii sama lobisetud tühjast tähjast.

Laupäeva hommikul oli korraldajate poolt toitlustus, mida oli rohkelt ja puudu ei tulnud. Peale hommikusööki hakkas osa rahvast pakkima ja minekule sättima, kummaline. Põhjus selgus alles pühapäeva hommikul, kui väljas oli -22 kraadi külma ja arvatavasti oli nendel pikk matk koju, mida põhja poole, seda külmem.

Peale hommikusööki hoovis ringi kakerdades märkasin, et ühed möllavad mingi plastikplaatidega. Algul vaatasin, et mis imelik kelk, et sellega küll mäest alla ei saa lasta. Aga kui lähemalt uurima hakkasin, siis selgus et tegemist on iglu ehitamisvormiga. Ma ei suutnud ära imestada, kui nad kahe inimese iglu kahe tunniga valmis tegid, ma arvasin et ega nad enne pühapäeva seda valmis ei saa.

Kui nüüd sõidukitele tähelepanu pöörata siis oli soolokaid ja külgkorviga motikaid pooleks. Kõige pullim oli see, et isegi mõned harley davidsonid olid kohale tulnud. Aga põhiliselt olid ikka enduro ja krossi rattad. Nii kui vaatamis- ja imestamisringid tehtud, siis oli välikatlas valminud ühepajatoidu moodi sööki, mis oli üllatavalt hea, parasjagu rasvane ja piprane nii, et seda pidi väljas sööma, et palav ei hakkaks. Peale mida sai õlu lahti koogitud ja õhtu saabus linnu tiivul. Klubi hoones sama aeg näitati suurel kino linal filme ja saun oli soe.

Päeva finaaliks jagati välja auhinnad. Peale auhinnagaalat sai ühekordne grill kuumaks aetud ja vorstikesi grillitud. Juba oli tunda, et tulemas on külm öö, nimelt võileivad muutusud kivikõvaks ja tuli pöörduda sooja telki, et hammas peale hakkaks. Korraldajatele suur tänu, et nad käisid ahjus tuld hoidmas, vastasel juhul oleks pidanud tulevalve korrad välja kuuluatama. Nii kui tuli ahjus kustus, nii oli tunda kuidas külmaks läheb.

Pühapäeva hommikul oli ilm ikka päris krõbe. Ainukesed rattad, mis omal jõul käima läksid, olid jalgkäivitusega või kahetaktilised, kuna akud ja õlid olid nii paksud, et starter ei jaksanud mootorit ringi vedada. Korraldajad ajasid oma auto käima ja sõitsid sellega platsi peal ringi, kellel vaja oli see sai autost lisavurtsu võtta. Nii sai ka minu masin käima aetud, omal jõul ei soostunud käima minema.

Tagasi sõites hakkas Raidol motikas jupsima. Peale pikemat pusimist selgus, et mootorratas vajab peale kõige muu ka bensiini. Nimelt oli probleemiks see, et bensiinifiltrist oli näha, et nagu oleks bensiini, aga tegelikult ei olnud, nii kui kraan sai reservipeale keeratud oli näha, kuidas filtrist hakkas bensiin läbi jooksma ja matk jätkus esimesse tanklasse.

Jõudsime ilusti sadamasse ja meid lasti kõige esimesena laevale, isegi enne autosid, nii et autod pidid veel väljas ootama, kui me juba mõnusalt laevas kohad sisse võtsime.

Sadamast koju sõit oli tühine, nagu sommid ütlevad: ei tunnu missään!
Järgmine aasta kindlasti uuesti.