EMMK logo Eesti Motomatkajate Klubi - Estonian Touring MC Mootorratta pilt
  alumine logo osa
Klubi KlubiUudised UudisedMotomatkamine MotomatkamineKontakt Kontakt
motosygis (12).JPG
Motomatkamine
Esileht Esileht
Uudised Uudised
Klubi Klubi
Motomatkamine Motomatkamine
- - - - - - -
MotoSügis MotoSügis
- - - - - - -
MotoSurvival MotoSurvival
Talvekas Talvekas
Esileht arrow Motomatkamine arrow Matkajutud arrow Prantsusmaa FIM 1999
Prantsusmaa FIM 1999
Kirjutas Kalle Kindel   
Iga asi saab kord otsa, nii ka seekord. Viimaste päevade ja isegi nädalate kohutav venimine on läbi - lõpuks on saabunud puhkus ja kokkulepitud päev on käes. Täna on veidi imelik tunne, kui hommikul ei lähe mitte tööle, vaid hakkan pakke tsiklile laduma. See on põnev töö, kuigi on pidevalt tunne, et midagi jääb maha. Lõpuks on siiski kõik valmis ja isegi natuke liiga vara - nii jalutangi mööda hoovi ringi terve tunni ja mõtlen kõik veelkord läbi.

Tänavune suvi on seni olnud täielik motoristi unistus - pidevad ilusad ilmad on kestnud järjest üle kuu - nii ongi üsna loogiline, et just täna tibab vihma. Kuupäevaks kirjutatakse täna 15. juuli, mina istun nüüd juba tuttavas tanklas Laagris ja ootan. Ja saabubki Gena koos Olgaga, talle omase tunnise hilinemisega. Peale tankimist tuleb läbi teha juba eelmisest sõidust tuttav manööver, mille käigus laob Gena osa pakke oma rattalt minu omale, võidab endale ruumi ja seega ka sõidumugavust veidi juurde. Ka minul on ruumi napilt, kuigi kaasas on hädavajalik. Söögikraami jaoks veel ruumi on, sest oleme otsustanud seda Leedust osta.

Viimaks asumegi siis teele. Kuni Pärnuni on ilm veidi vihmane, seal teeme pikema peatuse, suundume kiirelt edasi, sest oleme plaaninud jõuda õhtuks Leetu. Eesti poolel enne Iklat on teelõik, mida mina nimetan kõhklemata meie teede visiitkaardiks. Läti pinnal pole ilma paranemist kohe loota, vihma sajab vahelduva eduga. Kuna on neljapäev, jääb meil seekord kogemata "surmasõit", millesse võib sattuda Saulkrasti - Riia maanteel, kui nädalalõppudel autode arv mitmekordistub Riiast suvitusrajooni sõitjatest. Möödasõidud ja muud manöövrid, mis siin tehakse, on isegi Eesti liikluses karastunule kohati väga jõhkrad. Lätimaa jääb kiirelt seljataha, isegi nii kiirelt, et Gena saab uhkelt öelda, et tema Lätis ei tankinudki!

lmaga pole meil endiselt vedanud ja Leedu poolel läheb asi veelgi hullemaks. Kui teeme Kaunase lähedal tankimiseks peatuse, oleme otsustanud telki mitte kasutada. Juhuslikult asub samas lähedal asutus, mis end motelliks nimetab ja lähemal uurimisel selgub, et selle ühe silmaga peremees meile ka toa loovutab. Tuba tundub soodsa hinnaga olevat, aga on ka üpris tagasihoidlikult sisustatud. Mööbliks on kaks tooli ja põrand on ühtlaselt kaetud madratsitega. Gena arvab, et tegu võiks olla piduliste peaparandusruumiga, oleme siiski rahul. Hommikul, peale kerget einet, oleme valmis jätkama sõitu, enne veel kohtame samas soomlasi, vanema CB Hondaga. Selgub, et nemad on sama eesmärgiga teel, nagu meiegi. Järgmiseks peatume Kaunase turul, et osta söögikraami. Alati kui teeme kuskil peatuse, panen veidi imeks kohalike suurt huvi meie ja tsiklite vastu. Kui viimasedki ostud on paigutatud, saavutavad rattad täislasti ja sõit võib jätkuda ilma eriliste peatusteta Poola piiri suunas.

Mulle Poolas meeldib sõita, ei tea täpselt isegi miks, aga meeldib. Siin teedel võib kohata väga erinevaid sõidukeid - ülikallitest luksusautodest hobuveokite ja kombainideni, tooni annavad ka muidugi raskeveokid. Silmad hoian lahti - teeme pidevalt möödasõite, tihti tuleb järsult pidurdada, sest liikluses olevate sõidukite kiirus on väga erinev. Poola on suur põllumajandusmaa - on öeldud, et maal saab tööd ligi 80% tööjõust ja juhul kui nad töötaksid sama tõhusalt kui Hollandis, suudaks nad toita pea kogu Euroopa.

Image here:Varssavi
Varssavi
Jätkates matka otsustame ka selle öö veeta motellis, mis seekord lausa hotelli nime kannab. Hind on siin veelgi soodsam, kui oli Leedus ja selle raha eest saame juba igati korraliku toa. Pealinn Warssavi on päris huvitav ja suur linn, oma 1,6 miljoni elanikuga. Siin teeme jälle veidi pikema peatuse, külastame turge ja poode. Ilm on lõpuks pöördunud ja päike kütab õhu kiiresti 30° ligi. Teekond Poolas jätkub endiselt, läbime ohtralt erineva suurusega asulaid ja külasid. Lõpuks, mitte väga kaugel Saksa piirist, saame väikese ettekujutuse Poola ohtudest.

Satume kokku kamba kandiliste meestega, kes mitme autoga ringi sõites ilmselt kedagi otsivad, meist vaheldumisi möödudes ja jälle peatudes. Satume jälle kokku tanklas, kus nad oma otsitu lõpuks leiavad ja talle pikema jututa avalikult peksa annavad. Meie kohalviibimine ei paista neid sugugi häirivat, siiski lahkume kiirelt sündmuskohalt ja järgmise peatuse teeme alles piiril. Saksa piiril sujub kõik üllatava kiirusega, meie dokumente kontrollitakse väga pealiskaudselt. Panen seda veidi imeks, sest viisavabadus kehtib alles väga lühikest aega. Saabume praktiliselt pimedas ja

Image here:Brandenburgi väravad
Brandenburgi väravad
kohe algavad massiivsed teetööd, kus sõidurida on kohati väga kitsaks tõmmatud. Seekord ööbime telgis. Hommikul oleme valmis sisenema suure Saksamaa pealinna. Berliin ise on päris tavaline, kohati veidi igavavõitu linn, kus kõikjal käib vilgas ehitustöö, mis kohati on väga suure ulatusega. Ilmselt on see nii ka teistes endistes Ida-Saksa linnades. Eriti Berliinist on neil vaja teha vääriline pealinn Euroopa suurriigile.

Image here:Bremeni vanalinn
Bremeni vanalinn
Liigume edasi ja hoidume esialgu kõrvale kiirteedest, sõites sarnaselt Poolale läbi paljude asulate ja külade. See võimaldab aimu saada siinsest elust. Tõsi, selline sõit langetab keskmist edasijõudmise kiirust päris palju. Peale telgis veedetud ööd jõuame siiski edukalt Hamburgi ja sealt edasi Bremenisse. Viimane üllatab oma tõeliselt ilusa vanalinnaga.

lmataadil on meist vist kahju hakanud - juba mitmendat päeva on valitsenud tõeliselt ilusad ilmad. Ilmselt mängib see ka oma osa selles, et teedel võib näha väga arvukalt igat sorti kaherattalisi. Tsikleid on lausa nii palju, et tavapärane motomeeste tervitus kipub kaduma, kuna sõita tuleks praktiliselt ühe käega. Mõned kohalikud pensionärid naudivad teenitud vanaduspäevi oma lahtistes sportautodes, sallide lehvides ringi sõites. Ümbrus on kõikjal puhas, korras ja roheline, mitte betoonkõrb, nagu olin veidi ette kujutanud. Veel olgu öeldud, et Bremeni eeslinna poes käies üllatume meeldivalt, nähes hindu, mis paljus olid samad nagu Eestis, kohati tunduvalt odavamad.

Hiljem proovime ka veidi Saksamaa kiirteid. Keskmine kiirus tõuseb kohe märgatavalt, samas kui kütusekulu jääb üllatavalt lähes samale tasemele. Siin võetakse autodest kohati viimast ja paljudel on tõeliselt kiire. Uni siin silma küll ei tule: käed-jalad on pidevalt tööd täis, olukorrad muutuvad väga kiirelt. Jään kohati möödasõiduga hiljaks ja kui järgmine võimalus avaneb, on Gena ees juba kaugel. Teda jälitades tõuseb kiirus kohati üle 170 piiri, minu õnneks on ratas raske ja stabiilne, mulle siiski sellest kiirusest aitab, kuigi varu oleks veel keerata.

Kuna euroliidus piire praktiliselt pole, võib Hollandisse jõuda üsna märkamatult. Vaba maad tundub siin vähe olevat, ööbime seekord keset küla, talumehe aia taga. Jällegi annab tooni põllumajandus ja minul õnnestub näha, kuidas otse maantee kõrval karjamaal näeb esimest korda päikesevalgust vasikas.

Väikesed linnad ja külad on tõeliselt ilusad - kõikjal on näha jalgrattureid, jalutades hoia ainult eest.
Amsterdami suur sagin ja erinevate inimeste virr-varr teeb meid veidi murelikuks ja tsikleid ei julge kauaks üksi jätta. Nii ei saagi linnast õiget elamust, see-eest sööme võileibu linna südames. Edasi areneb kõik väga kiirelt ja juba leiamegi endid Belgias olevat. Ka siin ööbime päris huvitavas kohas, nimelt sobib selleks põõsastik sadamakai kõrval. Samas asuv väike linn näeb välja eriti korralik ja hoolitsetud, tundudes kohati nagu oleks see just eile mingi näituse tarvis ehitatud.

Image here:Sõjaväe ja politsei paraad Brüsselis
Sõjaväe ja politsei paraad Brüsselis
Brüsselis satume juhuslikult suurele sõjaväe ja politsei paraadile, kus mehi ja tehnikat arvukalt väljas, publikut aga väga vahe. Üldse tundub kogu linn olevat inimtühi. Kahjuks ei jõua ka siin väga kaua viibida, juba samal päeval jõuamegi Prantsusmaale ja täna on juba 21. juuli. Ümbrus meenutab mõneti Eestit, asulaid on vähem ja kitsad maanteed looklevad keset viljapõlde, millised meie omadega võrreldes on kohutavalt suured. Kiirteed olla ka siin tasemel, otsustame seal siiski mitte sõita, põhjus on lihtne - need on tasulised.

Lõpuks õhtuhämaruses jõuamegi eesmärgile - Epernay linna, mis ise päris väike, aga tihe; väikeseid ja suuremaid tänavaid on risti-rästi palju. Siin suudame pea kohe veidi ära eksida ja seda juhtub siin hiljemgi. Kirjutame selle Prantsuse kummaliste teeviitade arvele, mida meie teejuht Gena juba ammu maapõhja manab. Siiski ei tohiks ta paari väikest eksimist väga südamesse võtta, sest seni on ta meid kogu matka jooksul pea eksimatult juhtinud. Kohati tundub, nagu oleks ta kõiki neid teid juba paar korda sõitnud.

Image here:Õhtusöök FIM Ralli laagris
Õhtusöök FIM Ralli laagris
Niisiis algab 54. FIM ralli samuti, nagu ma juba kahel eelneval aastal olen kogenud. Hommikul tuleb meil siirduda kinnisesse parki, kus kõik osavõtjad maade kaupa registreeritakse. Algul meile tundub, et Eestit esindame ainult meie kolm, siiski selgub hiljem, et kohale on jõudnud ka Olev Soome koos oma vapra pojaga. Nagu talle kombeks, on ta kodust väljunud võimalikult hilja ja viimased 24 tundi sadulas viibinud. Ka edasi sujub kõik tuttavas vormis. Korraldatud ekskursioonid viivad meid seekord Šampanje maakonna südamesse, tutvuma selle joogi erinevate saladustega. Toimub ka kokkutulekule omane suur rahvaste paraad ja mõnusad ühised koosviibimised elava muusika saatel. Nende päevade jooksul saime jälle tunda seda meeldivat ühist õhkkonda ja tunnet, mille pärast tasus kindlasti kohale sõita.
Image here:FIM Ralli parkla
FIM Ralli parkla
Kuigi kohati oli tunda veidi saamatut ja lohakat korraldust, ei suuda see minu tuju sugugi rikkuda ja nii võin pühapaeva hommikul telki ja asju pakkides ürituse igati õnnestunuks lugeda.

Edasi liigume juba kolmel rattal ja suundume ühiselt külastama Pariisi. See ei suju aga siiski nii nagu plaanitud, sest mina suudan näidata üles lubamatut lohakust ja nii pudeneb meie hinnaline piirituse priimus, millega kogu reisi vältel edukalt süüa on tehtud, Prantsuse teedele. Ja nii juhtubki, et sel ajal kui Olev, kes seekord sõitis kõige taga, minu varandust maast korjab, sõidame meie midagi märkamata edasi ja kaotame Olevi õnnetu juhuse tõttu lõpuks sootuks.

Pariisis oleme siis jälle kolmekesi, siin oleks vaatamist mitmeks päevaks. Meie aga oleme olnud reisil nüüdseks 10 päeva ja ei saa seda endale lubada. Piirdume jällegi mõne kohustusliku vaatamisväärsusega, siiski tuleb mulle tõelise suurlinna tunne.

Image here:Eiffeli torni all
Eiffeli torni all
Kahjuks on päev juba päris õhtusse jõudnud ja me peame kiirustama, et linna mitte päris pimedas vaadata. Ja loomulikult olen mina see, kes oskab veidi ära eksida ja keerutab pikalt mööda väikesi tänavaid Jumalaema kiriku lähedal. Jällegi tänu Gena oskuslikule kaardilugemisele sujub edasine sõit kiiresti ja nii jõuabki kätte järjekordne väike tipphetk meie reisil: seisame peale kaht järjekorras veedetud tundi Eiffeli torni vaateplatvormil. Aga jällegi on aeg lahkuda ja suundume läbi tuledes linna Triumfikaare suunas.

Järgmine hommik pole just kõige lõbusam, sest ilma priimuseta tuleb meil kohvist loobuda. Seda meeldivam on õnnelik juhus, mis meid veidi hiljem Olevi tiimiga kokku viib ja kes meile pidulikult kaotatud priimuse üle annab. Siit edasi jätkame jälle koos, külastame järgmiseks Luxenbourgi, mis oma sügavate roheliste orgude ja pikkade sildadega üle nende jättis sügava mulje. Suundudes uuesti Saksamaa suunas, otsustab Olev siiski oma teed minna ja jällegi jätkame teed kolmekesi. Jõudnud lõpuks Austriasse, tuleb tõdeda, et tegu on tõeliselt ilusa maaga ja siin läbitud linnad Linz ja muidugi pealinn Viin,

Image here:Hungaroring
Hungaroring
on reisi tõelised pärlid. Viinis teeme pikema peatuse, külastame kuningalossi, kus pargis nähtud aednikutöö on tõeliselt vaatamisväärt meistriteos.

Kuid ka Austria saab varsti otsa ja otsustame teha veel väikese haagi, põigates sisse Slovakkiasse, mis Austriast tulles tundub veidi ehmatavalt erinev. Siin liigub ringi autosid ja muud tehnikat, mis meilgi ammu prügimäele oleks jõudnud. Teed seevastu on üllatavalt heal tasemel, eriti võrreldes Eesti teedega. Järgmiseks tutvume ka veidi Ungariga, suundume peale Budapesti külastust vaatama kohalikku F-1 rada, kus kaks nädalat hiljem toimub MM etapp.

Image here:Väike hotell Poolas
Väike hotell Poolas
Siin oleme sunnitud lõpuks ka kiirtee eest maksma, summa on siiski tühine ja tee ise jällegi tasemel. Korraks riivame veelkord Slovakkiat, enne kui endid jällegi Poolast leiame. Siin ööbime motellis. Siit edasi läbime teekonna pikemate peatusteta koduni välja.

Lõpuks, tehes viimast peatust tõdeme, et läbitud on üle 6700 kilomeetri ja külastatud 11 erinevat riiki.
Aga iga hea saab kord otsa!

Ja nüüd võiks siis küsida, et mis jäi kätte kogu sellest pea kolmenädalasest seiklusest. Hoolimata sellest, et rahakott on tühi ja homme peab jälle tööle minema, on tunne pagana hea, sest lõpuks on siiski kõik korda läinud. Mõte käib juba korraks ka uutel matkateedel, mis tulevikus kindlasti ette saavad võetud. Sellist puhkust soovitaks küll soojalt ja loodaks, et tulevikus meil veidi rohkem motoriste leiduks, kellel on tahtmist just selles suunas oma suurepärast harrastust arendada.